29.04.2008 Ettevalmistused Vappuks ja minekuks...

Moi!

Raske on kirjutada neid viimaseid blogisid...huuh..

Täna oli jällegi üks neist fantastilistest päevadest..ilm on imeilus..inimesed on rõõmsad...linn on superlahe...

Käisime koolis kokkuvõtet tegemas, sest kolmekuune praktika siin kalliks saanud Helsingis on lõppenud. Üle pika aja nägime oma koordinaatorit Aunet( ta on ikka parim inimene...niiii armas..nii hoolitsev) ja ajasime temaga päris tükk aega juttu. Rääkisime oma emotsioonidest, mis kogu praktika vältel tekkisid..erinevate kohtade erinevustest, vaatasime üle oma eesmärgid, mille alguses endale seadsime ning arutasime palju oleme siit saanud. Muidugi ei saa kunagi Aune juures käia nii, et ta meile midagi muud ei räägiks ja meid kuidagi muud moodi ei hariks, nii ka see kord. Küsisime eesseisva VAPPU kohta ja siis ta rääkis meile soome traditsioonidest selle kurikuulsa püha ajal. Inimesed peavad Vapput alustades kolmapäeva õhtust..kuni neljapäeva hommikuni, mil toimuvad igasugused üritused Centrumis ja selle ümber...inimesed on lõbusad ja naudivad vaba aega üksteise seltsis. Neljapäeva hommikuti toimub ka palju asju ja päeval kogunetakse parkidesse kus süüakse brunchi ja chillitakse.Tavaliselt juhtub nii, et kahepäevased pidustused venivad pikemaks...ehk siis arvatavasti neljapäevaseks:)...kevad ju:D:D:D! Ja ilmad on niiiii ilusad, et miks mitte.

Rääkides nüüd veel veidi asjalikku juttu, siis Sünapsiast saime mõlemad valgel paberilehel jutukesed meie praktika kohta ja individuaalsed hinnangud. Seal oli ka kahju ära minna, sest palju toredaid inimesi jäi maha...aga no see on paratamatus..nii ta läheb..:)

Viimaseid päevi üritan veel võtta siit Helsingist, mis võtta annab ja näha ning teha võimalikult palju asju, sest kodumaale naastes tuleb ette võtta tõsine töö...lõputööö:S..Aga sellest juba siis kui kodus oleme:)

Huuh..täna linnas ringi liikudes oli kõikjal juba märgata, kuidas inimesed end eesseisvateks päevadeks "varustavad" ja ringi siblivad...nii et ootan põnevusega mis juhtuma hakkab.

Rohkem nagu polegi midagi kirjutada, sest pea on tühi...lähen veedan nüüd kvaliteetaega oma kalli elukaaslase seltsis, kes just koju saabus.

Head volbriööd teilegi!...

Näeme...

23.04.2008.

No moi!

Eelmisest korrast on jällegi tibakene aega möödas. Viimane blogi oli mu suurepärase päeva kohta ja see teinegi päeva Sasu juures oli superlahe, sest siis oli lisaks treeningule veel mäng, kus ma vahepeal jäin üksi ja Sasu palus mul esmaabi anda kui midagi juhtus. See oli päris praktiline päev. Veel käisime ühe ortoosimeistri juures, kes teeb ka jalanõudele sisetaldasid Sasu žabloonide järgi, mille ta oma klientidelt on võtnud( see on veel üks tema kirg ja minu kirg ka:D..

Synapsiasse naasedes olid jällegi käed-jalad tööd täis, kuid mõte oli ikka veel sportlase juures ja selles, et need kaks päeva oli senini mu parimad:) Sellegipoolest nägin huvitavat aamupalaryhma Synapsias( selline, kus on teatud arv patsiente ja tegevusterapeut ning füsiokas aitavad neil hommikusöögi ja kogu sellega kaasneva toiminguga kuidagi hakkama saada, muidugi võimalikult vähese abiga:) Muidugi olin oma patsientidega, kellestüks on hästi armasaks saanud. Samuti tehti meile tööfüsioterapeudi poolt väike praktikumi sarnane tund, kus räägiti tööasenditest, põhjendati et miks, kuidas jne...ning näidati ka( samas olid ka hooldajad ja õed ja teised, kes patsientidega tegelema peavad, kuid ergonoomikas võibolla nii palju ei mõika). Heli perehdyses rääkisime parapleegikute siirdamistest, probleemidest( eriti õlavöötme omast), ratastooli istme kõrguse reguleerimise olulisusest jne.

Sel nädalal oleme teinud võibolla vähem kui muidu, kuid siiski õpib iga päev midagi uut ja kui parasjagu pole midagi teha, siis midagi ikka leiab...tihti tuleb aidata ning sellega õpib ka palju.

Üritasin sel nädalal olla ühe oma patsiendiga võimalikult terve päeva, et näha, milliseid teisi teraapiaid ta lisaks saab ja kuidas need toimivad( tegevusteraapia oli hästi huvitav:), samuti ratastooli kohandamine( kaks erinevat elektriratastooli, absoluutselt woooow). Samuti osalesin ratastoolirühmas, kus tegime 5le patsiendile staadionil kuuperi testi, mis oli minu jaoks uus ja huvitav. Otseloomulikult oli meil ka meie FT2 rühm, mida peame iga nädal tegema( Laura teeb teisipäeviti, mina neljapäeviti). Täna siis oli taas minu koda ja kasutasin lõpu venituse osas muusikat, mis oli päris mõnus vahelduseks ja nagu patsiendid ütlesid, siis neile meeldis ka väga:)

Phhh...jutt on tulnud selline segane ja üksluine võibolla, aga sellegipoolest annab mingi ülevaate minu tegemistest siin.

Iga päev olen metroo ja bussiga sõites mõelnud sellele, et järgmine nädal ma pean siit ära minema ja see ei meeldi mulle absoluutselt....aga kõik head asjad saavad kunagi l'äbi ja ma pean leppima, agaolen üliõnnelik, et ma Soome valisin, sest ma olen siit PALJU saanud.

Niih...ahjaa..kogu selle koolijutuga unustasiin, et me võtsime ennast täna "kätte" ja käisime Kiasmas ka ära...päris spets muuseum on...suuuuuuuuur ja ilus( vast pisut väiksem kui Kumu, kuid omapärane)..nii et kultuuriliselt olen nüüd ka haritud..hahaa.

Täpselt nädala pärast olen ma sel ajal juba kodumaal..

Seniks morjens..olge muskad!

15.04.2008

Meeletu moi!
Täna ma lihtsalt pean kirjutama, kuna mul oli niiiiiii äge päev. Lõpuks ometi sain seda näha ja teha, mis on see, mida ma tegelikult tahan.:D..Nimelt oli terve päev (12 tundi ehk siis 8-20) ühe erafüsio juures ja saatsin tema igat sammu. Sasu on ta nimi ja tal on oma praksis (ortofysio, kesklinnas, kus peamsield tulevad probleemidega sportlased aga ka paljud teised) ning peale selle tegeleb ta sisetaldade valmistamisega, koolitab sportlasi ja treenereid vigastuste osas ning on füsioterapeut jalgpallimeeskondades( noorte rahvusmeeskond ning meeste rahvusmeeskond) ja kõiges selles oli mul täna võimalik osaleda.
Hommik möödus kliinikus, siis sõitsime Finnair Stadiumile( kus oli meeste treening). Ma lihtsalt ahhetasin ja ei suutnud oma silmi uskuda et olen areenal..päris nendes õigetes ruumides, päris seal, päris treeningul päris päris kõige juures....vapustav!!! Kõik teipimised ja vigastuste diagnoosimine jne...aaaaaaah:D:D:D...Siis oli lõuna ja siis mängutehnika õppimine( video ja treenerid ja loeng ja mängijad...noored). Siis noorte treening ja siis jälle teipimine ja kõik teised tegevused. Õhtu lõpus sõitsime 29 kilti Helsingist eemale, et koolitust läbi viia( vigastuste oma, mis oli sjuuuuuuuper!!!!!!).
Sasu on suurepärane inimene, füsio, positiivne, heasüdamlik jne jne..kui mina vajaks füsiot, siis tema oleks minu ideaal, kelle poole pöörduda, sest ta teab niiiiiiiiiiii palju ja ei ole kitsi oma teadmisi inimese kombel jagama ja lahti seletama. PLuss see veel, et igal pool kus käisime või keda nägime, ta tutvustas mind ja ma tundsin koguaeg et olen seal, et olen oluline ja vajalik!
Päeva lõpp oli hiline, kuid sellegipoolest olen veel energiat täis, sest süda on nüüd rahul ja kopsud värsket õhku täis( 9 tundi veetsin väljas...areenal, staadionil jne jne)..Uni tuleb hea kindlasti ja homne päev on veel ees, taas koos temaga ning siis naasen tagasi Synapisasse, kus on eelviimane nädal käimas.
Varsti lõppeb ära see kõik siin ja ma ei taha isegi mõelda, mis siis aab. Seni aga naudin olukorda...ja nädalavahetus tuleb lill, sest Laural on sünnipäev:D:D...jehuuuu
Morjens...päikest ja tuult ja kõike ilusat!

13.04.2008

Huomenta!

Viimasest blogipäevast on taas möödas kergelt 10 päeva ja ma ei hakka isegi põhjendama miks, sest te juba teate, kiire!

Kõiki 10t eelnevat päeva on väga raske siin ühes jutus kokku panna, aga ma üritan anda väikese ülevaate, mida olen teinud.

Teraapiatunnid patsientidega( kahjuks üks minu pt. sai koju, nii, et teda ma enam ei näe). Rääkides patsiendi viimasest päevast, siis Synapsias näeb see välja nii, et on tavapärased hommikurituaalid( no nagu pesemine, söömine jne), siis ehk mõni teraapia( minu pt. puhul oli tal enne minekut veel minuga viimane teraapia) ja siis on lõppukokous, mis kujutab endast nagu tagasisisdet ja arutelu kõigi patsiendiga tegelenud töötajate vahel( arst, taastusarst, hooldaja, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut jne)..ja muidugi patsient ise on ka seal ja räägib, mis meeldis, mida sooviks järgmine kord teisiti jne...Superhea võimalus tiimitööks.(Y):).

Lisaks olen läbi viinud rühmatunde, käinud mysakäsiryhmas( see on nagu käelise tegevuse jaoks mõeldud rühm, koos muusikariistade ja muusikaga...väga äge), siis spiromeetria mõõtmine ja andmete interpreteerimine, ratastooli kohandamine patsientide jaoks, erinevate masinate kasutamine ja katsetamine, kohaliku spetsiaalselt ratastooli pt-le kohandatud jõusaali tuur ja katsetamine, infotunnid..ja muidugi tagasiside iga asja kohta, mida teen.

Nende masinate kohta niipalju, et huuh...palju on neid ja erinevaid ja deem, meil Eestis võiks olla vähemalt kaks KINDLALT neist. FES( Functional Electric Stimulator), mis on nagu kõnnistimulaator ehk põhimõtteliselt pannakse inimene trakside sisse( mida muuseas on erinevates suurustes jehuuuu), siis "tõmmatakse vinna" trosside abil, et võtta ära jalgadelt soovitud kogus keharaskust ning määratakse sammupikkus, kiirus, aeg jne. Väga superhea masin kõnnimustri parandamiseks, vähese aktiivusega lihaste töö stimuleerimiseks võimalik kasutada ka parapleegia korral. Teine masin, millest maäärmiselt vaimustatud olen, on seisutool( tool kuhu istud ja siis viid vertikaali) no nagu meil Eestiski on mõned, KUID, sellel on külje peal puusa kõrgusel rattad, mis tähendab,et kui tool püsti tõstetakse siis on võimalik sellega ka liikuda( nagu 2in 1).

Infotundidest niipalju, et neid viivad läbi kaks füsiot(üks seljaaju vigastuste poolelt ja teine ajuverejooksude ja infarktide poolelt), kes on oma ala spetsialistid. Infotunnid näevad välja vääääga praktilised, kus õpetatakse erinevaid asju(kõiksugu siirdamised eri kõrguste vigastuste korral, ortooside valminie ja kohandamine, ADL, trepist hemipatsiendi abistamine, erinevad juurdeviivad harjutused, et patsient suudaks ise hakata siirduma,Afolter teraapia ja selle kasutus eri tüüpi probleemide korral, õlaliigese subluksatsiooniprobleem ja sellega tegelemine hemi puhul, alajäsemete ortoosid...)Palju uusi asju kombineeritud vanade teadmistega, mida seletatakse hästi ja selgelt( mitte nagu meie loengutes).

Selle nädala lõpus õnnestus saada aeg ratastooli kästlusrühma, mida viibläbi üks meesfüsio, kes on väga väääga mitmeid aastaid sellegajuba tegelenud. Õppisime tavalist ratastooli käsitlust( sõitmist, käte asendit, erinevaid pöördevariante jne), samas ka takistuste ületust ning slaalomeid ja kitsastes kohtades pööramist ja nendest väljatulemist jne. Palju asju olime juba ülikoolis proovinud, samas tundus seal kõik kuidagi kergem ja loogilisem, ehk oli see sellepärast, et juhendaja oli mitte teoreetik vaid praktik:) Samuti õppisime, kuidas käituda siis kui ratastoolis inimene on koos tooliga pikali kukkunud( nt. tänaval) ja kedagi peale ühe inimese pole aitamas või peab ta hoopiski ise püsti saama. Lõpuks läksime treppide juurde, mis oli kõige hirmutavam alguses. Trepist üles ja allaminek üksi ratastoolis. Siis trepist üles ja allaminek koos abistajaga( siinkohal peaks ütlema, et hmm...abistaja asend oli suht loogiline ja ei nõudnud nii palju käänamist ja väänamist nagu me oleme õppinud):). Kõige lõpuks proovisime ise ka treppide peal hakkama saada ja imekombel saimegi...sain oma hirmust üle:)jhuuu...a enne kui olime saalis "proovisin" seda, mis tunne on kukkuda ratastooliga selili...huh...kõhedaks võttis, haiget ei saanud aga enam kogeda ei tahaks:D

Kui kliinikuteema kõrvale jätta on olnud tegusad ajad. Paar päeva on õnnestunud lugeda lõputöö jaoks artikleid...ja siis eile mõtlesime, et me oleme puhkust väärt ning põrutasime Lauraga SeaLife kaema, mis on selline suur veemaaailma taoline koht, kõiksugu värviliste kalade ja teiste limaste olenditega:D:..Vahva päev oli, eriti haid olid ägedad ning tänu sellele, et ilm meid alt ei vedanud, nautisin seda laupäeva veelgi enam. Pärast seda jalutasime Helsingi kesklinnas ja külastasime poodegi ning nägime täneval elavat Supermänni kelle pildi ma ka siia üritan üles panna:)

Aega hakkab väheks jääma, tahaks veel palju ära teha, aga arvatavasti jääbki see vaid unistuseks. Seni üritan nautida seda, mida veel annab ja koguda palju positiivseid elamusi ja kasulikke kogemusi.

Tänase päeva tähtsündmus...vanavanaisa sünnipäev, nii, et onu kui seda loed siis karju vanale, et PAAAALJU ÕNNNNE SÜNNIPÄEVAKS Kadri poolt:)..

Olks lõpp nüüd, üritan oma poolsoodaks läinud läpakaga täna midagi asjalikku korda saata.

Morjens!

04.04.2008

No mOi!

Teil on täielik õigus mu peale pahane olla, et pole JÄLLE kaua kirjutanud..lihtsalt aega pole, ega nüüdki. Kell on 00:30 ja mind lihtsalt piinasid süümekad, et pole mingit konkreetsemat infot meie suurepärasest viimasest praktikakohast andnud, et pidin midagi kirjutama.

Seega, Synapsias läheb hetkel teine nädal ja kui seda lühidalt kirjeldada, siis on see( hoolimata väikestest arusaamatustest) fa-bu-lous!!!!!!!!!!

Katsun anda väikese ülevaate sellest keskusest nii selgelt ja lühidalt( nagu alati muhahaa) kui ma saan, sest arvestades kellaaega ja minu olukorda, ei pruugi see väga loogiline tulla.

Synapsias on patsiendid, kellel on haigusloos kas seljaajuvigastus, traumaatiline aju vigastus, infarkt või polioomüeliit.. Väga suurt rühku pannakse seal eelnevate patsientide iseseisvuse saavutamisele, mis meie eriala mõistes on see kurikuulus ADL. Patsientidele võimaldatakse lisaks keskuses pakutavatele teraapiavormidele( ja neid on palju) veel sotsiaaltöötaja teenust, out-patient informatsiooni, kuidas , kus ja milliste kontaktide abil nad saaksid omale vajalikku infot, et tegeleda igapäevaste asjadega, teha trenni( selle jaoks on loodud lausa spetsiaalne üksus, kus on võimalik valida väga kirjude sportlike tegevuste vahel) jne jne jne. Kogu tegevuse raamistik haakub meie "püha lehma" ICF'ga, millele pannakse suurt rõhku. Aastas käib läbi sellest keskusest ligi 23 000 rehabilitatsiooni saavat inimest, 2000 ligi ambulatoorseid ja 800 statsionaari.

Staff: keskuses töötab 6 raviarsti( spetsialiseerunud füüsilisele ja taastusravi osale, neuroloogiale ja osad valu spetsialistid jne)

62 taastusravi õde, 23 füsioterapeuti( kes valdavad muuhulgas Bobathi kontseptsiooni, mitmesuguste abivahendite kohandamisi, elektriravi, muusikateraapiat jne), 11 tegevusterapeuti, 9 psühholoogi( ka neuropsühholoogid, kriisi ja trauma psüholoogid ning grupianalüüse soritavad terapeudid), 7 kõneterapeuti, 6 sotsiaaltöötajat( nemad hoolitsevad selle eest, et patsient tunneks end kui täisväärtuslik inimene ka peale keskusest lahkumist ja on väga asjalikud muuseas), 56 mittespetsiifilist töötajat ( a'la koristajad, administraatorid jne).Et siis suhteliselt palju inimesi, mis tähendab, et töö on väga koordineeritud, toimib imehästi ning kõik suhtlevad kõigiga.

Maksimaalselt mahutab keskus korraga 75 statsionaarset patsienti(erinevalt Haapsalust on kolmandal korrusel need, kes vajavad enim abi). Seal on 41 ühe-ja 17 kahekohalist tuba patsientide jaoks ja pea igas toas on keskkonnakontrolli süsteemid( ehk siis lihtsamalt igasugused nupud ja tuled ja asjad, mille abil saab iga kell abi kutsuda kui see on vajalik). Asukoht on keskusel hea...see on suhteliselt kesklinnas( olümpiastaadioni vastas..jeiiiii) ja seda ümbritseb mõnus looduslik piirkond.( it feels like home):)

Multidistsiplinaarne lähenemine on väga IN, elike( ehk) Synapsia on kontaktis mitmete lähedaste meditsiinikeskustega ja nende töötajatega ning pakub seeläbi laialdast suhtlust meditsiinitöötajate vahel.

Huuh..midas vielä?..Ma arvan, et nende kahe nädala jooksul olen ma kõrvatahaja silmade vahele ja pähe ja kätesse ja igale poole kogunud meeletult palju kogemusi...võiks isegi öelda, et rohkem kui kolm ülikooli aastat mulle kokku on andnud ning loodan nendest ülejäänud nädalatest viimase välja pigistada, et tulla tagasi kodumaale suure teadmistepagasiga( no nii palju kui mahub..osa panen käsipagasisse ja osa noh..sinna kuhu annab veel)

Tänaseks teek kiire lõpu, sest Laura arvatavasti juba magab magusalt ja mina olen jällegi oma graafikuga maas, sest tegin ühele sõbrale väikse teene ja raiskasin oma 2,5 väärtuslikku tundi võrkpalli piirikohtunikuna( no paras mulle:)..Homme on vaja varakult kraps olla, sest keskus ootab, potilased ootavad ja nädala kokkuvõtete tegemine toimub ka.

Moikka, moro eestikad...tundub, et ilm läheb siin ka juba täiesti talutavaks, vähemalt mõned meist käivad juba kingaklõbinal mööda ilusat kuiva asfalti!:)

Kirjutan jälle kui aega saan, aga pead ei anna millal..

Tadaaaaa

25.03.08 Esimene päev Synapsias

Tere jälle!
Täna hommiku põrutasime siis uude kohta, nimelt Helsingi kõige suuremasse neuroloogilisse keskusesse Synapsiasse. Sinna saamisega oli nats nali, kuna tundub nii, et buss, mille peale me arvestasime jõuda, kõib nii nagu soovib...kuid oh õnneks, siiski õnnestus meil kuidagimoodi pärale jõuda..ja õigeks ajaks:)jehuuuuu!
Meid ootas kohe üks füsio(häbi on nüüd küll, aga tema nime ma ei mäleta, sest me lihtsalt tutvusime täna liiiiiga paljude uute inimestega ja minu aju ei suuda kõike korraga kohe salvestada:)..ühesõnaga me andsime oma nimed, meile tehti eriti spetsid kaelas kantavad magnetkaardid meie nimedega ja kuna alguses kohe sai suheldud soome keele, ei vaevutudki sinna peale trükkimast, et me oleme virosta vaid seal seisab vaid "Kadri Janson fysioterapia opiskelija" ja siis veel igasugu logod ja värgid ja aadressid. Seejärel juhatas tore füsio meid riidekappi, kus rippusid ilusti värvikombinatsioonis püksid, pluusid, vestid...ja me valisime omale riided( tumesinised püksid, ses valged lähevad ju kohe kakaseks:) ja siis punane ilus pluus mingi logoga), siis läksime pukuhuonesse ja panime riide. Mingi imeväikse kapi saime ka kuhu hiljem oma kotid koos väärtuslike asjadega sisse pressisime. Seejärel tehti tuur maja peal ja tutvustati erinevaid korruseid ja osakondi. Homme võtan voldiku ja siis kirjutan teile täpselt, mis ja kuidas seal kõik käib, sest praegu ei ole kõik numbrid ja asjad peas lihtsalt.
Otseloomulikult oli meile juba tänaseks esimeseks päevaks kõva programm valmis tehtud( deem..ma just mõtlesin, et saame varem tulema, kuna meie hispaania chiika hommikul otsustas 6st, et on vaja hakata midagi keetma ja kolistama köögis, seega minu magatud tunde on 4 siiani..ja ma pole üldse rahul). Homme kohtume lodetavasti ühe oma päris juhendajaga ja siis paneme paika,et meie päevad nii pikad poleks, kuna kooli koordinaatoriga sai juba räägitud msi süsteemiga me käima hakkame, lihtsalt infosulu tõttu ja arvatavasti suurte möödunud pühade pärast ei ole kõik kõigega veel kursis:). Keskuse kohta ütleks veel lühidalt, et täielik ahaaaaa ja ohooooo šokk oli, kuna vahendeid, ruume ja võimalusi on niiiiiiiiiiiiiiii palju lihtsalt. Hea on ka see, et meessoost soome füsiod ei leia, et see töö väga paha oleks ja seetõttu on meesfüsiosid seal ka( jällegi hea vaadata, et mida ja kuidas nemad siis teevad..siiani tundusid päris asjalikud kui vaid tööergonoomika välja jätta, millega muidugi kõigil seal natukene puudusi on). Natukene meenutab Haapsalu neurologilist keskust...natukene..võibolla see patsiendi-füsio suhe ja see saalivärk..aga üldmastaabis vast mitte:) meil on ikka kõvasti arenemisruumi veel.
Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et olen väga rahul( ülirahul oleks vast siis kui ma oleks täna eriti kraps olnud ja puhanud:D:D) ja ootan uusi katsumusi ja teadmisi ja kõike. Oma patsiendid saame ka ja otseloomulikult "õnnestub" meil läbi seal viia mitmeid ja mitmeid rühmatunde(muhahaaaa...irooniaga).
Phhhh nüüd olen eriti vässukas ja see tee,mille oma ärakadunud hääle jaoks tegin ei olnud hea mõte, kuna silm vajub iseenesest sooja auru sisse hingates kinni. Mind oleks vaja kõvasti raputada praegu, sest magama ei tohi jääda...võrkpallitrenn ootab veel ees 20.30-22.30..phhh..ja sinna ma minemata mitte mingil juhul ei jäta!!!:)
Ilmad on ikka veel külmad( ja nagu ma kodus olles aru sain, ei ole Eestiski need kiita:)..
No sauks siis natsaks:9 olge muhedad ja lugege ikka minu blogi vahepeal kui mitte midagi muud teha pole:)
Saupakaaaa:P

19.03.08 Koju!

Hei-hei!

Eile lõppes siis meie praktika haiglas( vääääga väga kahju oli lahkuda ja nii armsad inimesed endast maha jätta).Tegime kokkuvõtteid, külastasime veel viimast korda osakonda ja oma lemmikpatsiente(vai vai vaaaaaaai:), päris asjalik päev oli.

Õhtul saime kokku oma soome sõpsudega ühes chillis pubimoodi kohas ja arutasime elu asju( soome-inglise segakeeles). Nad olid ka huvitatud sellest, mis süsteem seal haiglas oli ja kuidas kõik toimis jne. Lisaks kooliasjadele sai ka muud juttu aetud ja külaskäigud paika pandud jne. Täna hommikul käisime koolis oma koordinaatoriga rääkimas ja tegime kokkuvõtteid ja andsime tagasisidet. Kokkuvõttes võib öelda, et haigla andis minule vähemalt palju parema ülevaate sellest, mida ja kuidas siinsed füsiod teevad. Lisaks saime palju hindamistel olla, ise väheke hinnata ja mõõta jne; testidest sai tehtud igavene hunnik asju, abivahendid ja nende kohandamist natukene, osakonnatööd ja asendravi, koduvisiidid ja nende olemus, vanadekodu külastused ja sealne süsteem, elektriline ravi ja tsipake neurot ja lapsi.Huuh...no muidugi lisaks kõik need emotsioonid, mis kaasnesid meie tegemistega iga päev.:)supppper.

Järgmisena läheme Sünapsiasse, mis on üks suurimaid neuro keskusi mida mina tean ja nii palju kui me siinsete inimestega rääkinud oleme, on selle koha kohta ainult väga head ja väga väga head sõnad.:)Ootan juba..:)16nda nädala paiku lähen õppevisiidile spordikliinikusse(omal soovil) ja kaen natsa jalkapoisse ja spordifüsioteraapiat üldiselt, aga sellest juba pikemalt siis kui sinna jõuan. Praegu olen lõpetanud peaaegu oma kohvri pakkimise ja sean vasrti sammud metroo peale, et siis sadamasse minna ja Eestisse:D:D..

Tobenaljakalt kurb on siit ära minna....aga samas on tore ka koduseid näha.

Kirjutan pärast pühi ja räägin pikemalt oma plaanidest, seniks moi-moi hyvä pääsiäispäivä!!

..Elu on ilus..kui ainult ilmaga ka veaks veel...:)

Viimased õpingud Myllypuro haiglas 14.03.08

Heips!

Ongi jälle nädal nagu sõrmenipsuga läbi saanud..jälleeee!:) Raske on meenutada nädala asju kui kohe üles ei kirjuta siia...kohe avan oma targa päeviku ja vaatan, mida huvitavat me see nädal siis korda saatsime:)niih..esmaspäeva olid meil koduvisiidid, millest ma vist juba eelmises blogis kirjutasin natukene. Tiistai oli ka väga tegus, seal õnnestus näha ka ühte pisikest pliksi, kellel oli pes varus probleem ja veits hüpermobiilsus. Sain näidata, palju mina oskan lastega tegeleda ja samuti Merja näitas ja seletas mulle ka palju sellist, mida enne ei teadnud või mida kohe ei osanud vaadata selle pisikese neiu juures.Kolmapäeval olime osakonnas ja tegime rühmi.Torstai..aa, siis olin hommikul osakonnas, väga huvitav oli näha detailselt, kuidas värske amputatsiooniga meesterahvas( kaks korda amputeeritud sama jalg, haava paraneb väga aeglaselt, paljud kontraktuurid jne) ise läbi erinavate asendite ja abistamiste istuma tõusis ja sealt ratastooli siirdus, pärast mida me korjasime veel lisaks mõne asiaka erinevatelt korrustelt üles ning seejärel suundusime alla saali harjutama. Samuti olin ühe pisikese šokolaadinööbi seansil, mis oli äärmiselt kift, mitte ainult sellepärast, et ta oli niiiiiiiii armas ja et ta emps oli ka väga sõbralik ja lubas mul osaleda, vaid ka seetõttu,et sain sealt näiteks uue tehnika, kuidas soodustada püstiasendisse tõusu( vaagna ja jalatalla tunnetuste kaudu):)

Reedel olime paljudel uurimistel, nende hulgas olin proteesitud põlvega naise uurimisel, kus õppisin ära Spurlingi testi:), siis Sari juures olime mõlemad koos Lauraga, päris pikk, huvitav seanss oli:D( alaselg ja tendiniit õlas).

Muidugi, lisaks nendele haiglategemistele, käisin teisipäeval oma kundedega lentopallo pelamas, neljapäeval uue tiimi juures( seekord siis naised), kes olid ka hästi vahvad ja sõbralikud( arvasid samuti et ma mänging väga hästi:) ja reede muidugi olin jälle oma meestega siinsamas Vuosaari saalis võrku mängimas:).

Eile käisime linnas väheke šoppamas( ehh...no pigem nagu window shoping, kuigi midagi sai ostetud ka), et koju midagi kaasa vaadata. Ei suuda uskuda, et mul on jäänud vaid 2 päeva veel siin Myllypuro haiglas...need päevad saavad olema oi kui kiired ja teisipäev kindlasti väga kurb, sest inimesed on seal kõik nii toredad:)..

Huh...tänaseks vist aitab, jooksen alla pesumajja jälle...viimasel ajal tundub, et pesen juba liiga tihti pesu:)..aga midagi pole teha, tuleb ära kasutada. Pärast kui jõuan, lähen jalkat vaatama, sõber mängib ja värske õhk ning jalkupoiskad ei teeks paha:)

Moikka..jooksen..minuti pärast pean all olema:D

näeme:P

Vei vai vaaaaai:D 10.03.2008

Päikseline hei kõigile!Kaua aega pole mahti saanud jälle kirjutada ega pilte panna, täna siis mõtlesin, et võtan ennast kokku, muidu polegi midagi põnevat teil lugeda(*muhahaaa).Nii..suundudes eelmise nädala lõpupoolde, siis nii, neljapäev(Inxu kallikese sünnaaaaa...loodan, et ta on nüüd terve:) oli täitsa tegus nagu ka kõik ülejäänud. Saime jällegi olla mõnede uute kundede( loe:klientide) hindamisel ja nende plaani koostamisel, mis oli üllatavalt huvitav. Mäletan, kuidas neljapäeval me vist rääkisime haiglas vaid ühe või kaks ingliskeelset sõna, ülejäänud aja purssisin soome keelt, mis üllataval kombel isegi kuidagi välja kukkus. Eriti tobenaljakas oli see kui ma üritasin ühele korpulensele vanadaamile seletada, et ta kannad maha suruks ühte venitusharjust tehes..ütlesin vist midagi et "painaa kantaa maassaa.."heh, mille peale ta naeris ja ütles, et ei saa ja hakkas naerma, sest tõlkes oleks see olnud justkui "suru kannad makku":D:D:D:D.....siis lõpuks tuli välja, et oleks pidanud ütlema "mahaa" päris korraliku kõhutöie saime mõlemad naerda:) Käisime veel osakonnas ja abivahendeid kohandamas.Reedel oli jällegi osakond ja osakonna rühmatund ning minul õnnestus käia koduvisiiti tegemas ühe füsioga( uus ja äärmiselt huvitav kogemus). Too naine, keda külastasime, oli midagi ingeri-soomlase sarnast ja tema soome keel kõlas justkui eesti-soome segu, seega oli minul temaga rääkida imelihtne ning ta ise oli ka päris õnnelik, et sai viro tydoga puhuda väheke oma keelt:)Kodukülastusest veel niipalju, et need on ette nähtud inimestele, kes mingil põhjusel ei saa kodust lahkuda(enamasti vanem kontingent, kellel on lisaks eale veel mõningad muud probleemid), kuid siiski vajavad füsioteraapiat, mis siin ei hõlma vaid harjutusi vaid ka abivahendite kohandamist, mis vajaduse korral koju kaasa võetakse ja seal kohal ka paigaldatakse. Päeva lõpus läksin trenni veel, kus kütsin võrku mängida kaks tundi ja siis koju ning filmikale.Laupäeval pesin pesu:)..Ma olen õppinud armastama meie pesuruumi võlusid...seal on nii chill olla( otseloomulikult võtsin lugemist kaasa, sest tavaliselt juhtub nii, et ma vabal ajallihtsalt kuidagi raamatu poole kätt ei siruta). Õhtul olime kutsutud rahvusvahelisele ühtusöögile, kus olid siis enamjaolt Itaalia, portugali ja Leedu üliõpilased. Päris chill olemine oli ja soome rahvustoitudest leidsin ka endale lemmiku(lõhesupp...nämma). Õhtu käisime veel väljas ka sheikimas väheke:)Pähapäev möödus kodukandis..niisama chillides ja koristades. Õhtul tegime saunaka Lauraga, kuna kutsutud rahvas jäi haigeks enamasti, siis otsustasime suurema saunaka edasi lükata. Siiski oli väääga mõnud oma kodus saunas käia..urr...raudselt tuleb mõni päev veel minna. Selline mõnus rammestus ja puhanud ja riläks tunne tuli..Pärast vaatasime veel filmi"Devil wears prada" .Tänaalgas uus nädal haiglas( viimane täispikk nädal selles kohas) ja möödus päris ruttu. Aitasin ühte füsiot hindamisega-poolteist tundi, kujutage ette!!!!!!Tegime kõiksugu teste, võtsime anamneesi, panime paika koduprogrammi, treeningajad, arutasime omavahel veel pärast, mis mina nägin ja mis tema nägi, mida mina ei näinud jne.Käisime kahel välisvisiidil ka..selline vanadekodu moodi asutus( olen enam kui veendunud, et Eestis pole KINDLASTI sellist kohta olemas, samas siin on naid päris palju), kus hoolitsetakse vanemate inimeste eest, kellel on kõrge iga ja lisaks igasugused probleemid, mille tõttu nad kodus olla ei saa. Kui ausalt ütlen, polnud selles paigas mitte kui midagi, mis karjuks:"vanadekodu"...see oli imeilus asutus, täielikult kodune( kõik mööbel, diivanid jne jne jne) pluss on veel mõeldud selle peale, et neil toredatel vanainimestel mitte eluilmaski seal igav ei hakkaks:) Ühesõnaga väga positiivne lõpp minu päevale. Muidugi tuleb lisada ka tõsiasi, et õues paistis täna niiiiiiiiiii ilus päike, mis andis palju palju energiat juurde. Homme siis jälle haiglasse jepikajeeeeeee:D:D..NB! olge valvsad, kevad on kohe -kohe kohal( Helsingis vähemalt on see igat pidi tunda, juba seetõttu, et iga nurga peal võib näha läbi klaais šokolaadimune või jänkusid:)Tunne on suurepärane, hääl on tagasi ja meel on hea( lõputöö ainult piinab...:))Kallistan kõvasti, varsti näeme( mingi nädala pärast) juba kodumaal kui ma teile külla tulen:)Moikka!!

PLirts plärts ja käes on märts 05.03.2008

Moooi!
Aeg lendab imeruttu ja seda kipub üha vähemaks jääma, see on ka põhjus, miks ma tihti enam blogisse kirjutada ei jõua. Täna mõtlesin teha lühidalt:)..hahaa.:)ei...ausalt!:D
Esmaspäev ja teisipäev oli haiglas kiired päevad...osakond, rühmatunnid ja hindamised( mina aitasin osakonnas siirdumistega ja ratastooli kokkupanemisega, mis olid minu jaoks väga huvitavad, kuna just nendest tegevustest oli meil koolis puudujääke). Täna, ehk siis kolmapäeval..olime koolis KuntoStadias /jälle/ ja meil pidi olema activity day for amputees patients...aga noh...sellest päevast tuli ainult pool nii välja nagu oli plaanitud. Päeva parim osa oli hommik, kui kooli astudes ma lihtsalt ei suutnud oma silmi uskuda.....kes seal oli:D:D:D..minu kallis Portugali sõbranna Carol....ma lihtsalt jooooooooksin ja kallistasin teda mingi pool tundi ja siiani ei suuda uskuda, et ta mul siin nüüd olemas on:):)..
Ahjaaa..esmaspäeval tuli meile uus korterikaaslane..Ana Hispaanlanna..suht häbelik.ja eriti hästi suomi ei puhu:) ja täna hommikul tuli ta oma toast välja( oma pidzaamas) ja tõmbas ukse kinni( seestpoolt sealt ukse lingi juurest oli lukk peale jäänud)...ja ta uks jäigi kinni:D:.üritasin seda mingi juukseklambri, kaardi ja ma ei tea mis asjadega lahti saada, aga ei midagi...vaesekene...siis helistasime igasse võimalikku kohta, et võtit saada( ta pidi ka täna koos meiegakooli tulema), aga ei midagi...kõik magasid hommikul. Nii me siis lahkusimegi ja jätsime ta oma ööriietes kööki istuma, lootes, et varsti saame kellegi telefonitsi kätte ja saadame abi järele.( no vähemalt köök oli olemas ja suur tuba ka, nii et sai süüa kui muud ei saanud teha) Lõppkokkuvõttes oli kõik korras ja mingi aeg saabus ka abi ja päästis ta vabaks( kuigi siiamaani pole ta meile aitähh isegi öelnud...no...eks ta veel jõuab).
Koolis oli ka lahe, sest kõik omad olid meie tulekust nii vaimustuses ja seal me siis lobisesime ja embasime jne...tegime nädalalõpuks plaane, kutsusime enda juurde neid saunakale:D:D..Laupäeval läheme ise ka mingile rahvusvahelisele värgile..mingi söma jälle( no arvata oligi...varsti ei mahu enam midagi selga):D:D..
Homme on meil kliinik jälle...Laural on kodukülasuss( mul on see reedel)...ja eks siis näib, mis edasi. Praegu väga meeldib haiglas...inimesed on supertoredad, keelt saab praktiseerida ja teadmisi ka päris palju juurde( olgugi et päris oma patsienti meil seal pole). Ongi hea kui vahelduseks saame päriselt ka TEADA, mida me teeme, miks me teeme, miks nii peab tegema jne..:)ja see on super:)..Lõputöö ei edene..mitte kuhugi suunas..peab ennast kätte võtma ükspäev, aga lihtsalt pärast päeva ei ole enam energiat, et midagi asjalikku välja genereerida:)
Sry pikk jutt....**** jutt...jälle.IMAGINE:D:..( uus sõna, mille tähenduse täna soomes ä õppisime:)wiwiii..
Moikka..ma menen nyd ..
Moro!

Helmikuu on läbi:D..02.02.2008

jeah!

Moikka sõbrad blogi lugejad:) Viimased päevad on jälle lennanud ja pole lihtsalt aega blogisse märkmeid teha:PNiih..reede, haiglas..Minul oli võimalus minna jällegi ühele patsiendi hindamisele, seekord siis Ilkkaga( tema lõpetas füsio maia koolis detsembris, nii, et suht värsked teadmised). Seal sain harjutada oma teravat silma ja testimise oskuseid. Siis oli vist mingi rühmatrenn ja siis olime osakonnas(palatites käisime ja ...) ühesõnaga tegevust oli küllaga, nii ruttu sai päeva läbi ja ma jäin veel veidi peale lõppu sinna, sest koduprogrammi oli vaja teha( Laura läks koju, Tallinnasse:). Haigast lahkudes põrkasin pargis kokku jälle meie sõprade soome oravatega:)...neid on nii palju seal, lippavad vabalt ringi..reede olid eriti asjalikud:). Käisin toidupoes, et oma "kaugetele külalistele" süüa osta, siis tulin koju koristama ja üsna kohe-kohe trenni( enne aitasin veel meie poolakatel kotte tassida, nad kolisid välja:S...:()..Trenn oli raju( ma käin võrkpalli mängimas 2 korda nädalas, meestega, väga äge on). Peale seda tulin koju ja ootasin venna ja Laura kõnet, et vastu minna, aga nad leidsid ise selle koha üles ja juba olidki siin minu maja juures( jällegi päästis mäkk, mille abil nad koha üles leidsid).muhahaa...
Eile ajasime äriasju siin linnas ja õhtul viisin külalised baltikumi suurimasse klubisse RoyalClubOnnelasse:)..neile vääääga meeldis( enne veel chillisime siin kodus ja niisama ajasime juttu). Üsna asjalik päev oli ..Lõpp oli kuskil 4st kui koju jõudsime.
Täna..just tulin linnast, saatsin nad ära sadamasse. Käisime linnas ringi ja vesistasime suid, sest butiike ja ilusaid poode on siin ikka niiiiiii palju--- terve Helsinki on pühapäeviti nagu välja surnud...arvatavasti magavad kõik oma laupäevast peatäit välja või on siis väga laisad ning ei taha õue tulla..igatahes meil oli lõbus( no turiste ikka oli ka..aga tunduvalt vähem kui nädala sees..ütleme nii, et päris "tunglemist" ei olnud.)
Külastasime ühte mexiko tüüpi söögikohta, et enne reisi kõhud täis laadida( huuh..siiamaani on kõht pastat täis...aga hea oli..jube hea):)
Niih..täna on ka suht põnev päev, kuna pean ootama meie uut korterikaaslast...tean vaid et on tüdruk,vist Hispaaniast ja perekonnanimi on Consalez:)..otseloomulikult..muhahaaaa..Laura tuleb ka mingi väga hilise laevaga, sest tundub, et kõik tahavad Helsingisse sõita ja varasemad piletid olid välja müüdud kõik:S
Muidu ikka elan veel..hääl õnnestus jällegi ära kaotada, aga vähemalt mul on nüüd terve purgitäis maa mett ja igasugu võimalikke ravimeid ja asju, millega nats elule ennast turgutada:)..
Lähen koristan nats vist..
Saupakaaa...)":)

28.02.2008- Aivan ihana torstai

Heippa!
Minu kaks viimast päeva on möödunud linnutiivul...haiglas..kodus ja linnas ja..kiirelt ühesõnaga. Eile algas haiglas kõik väikese tutvustusega Helsingi tervishoiusüsteemist, mis on pehmelt öeldes MEELETULT muljetavaldav. Kõik on viimse detailini läbi mõeldud-palju erinevaid üksusi, allüksusi ning tänu väga hästi läbi mõeldud tööjaotusele ka väga toimiv. Selles on olemas ka chech-system, et nagu kui midagi tehakse, siis ka kontrollitakse ja antakse tagasiside, et kas on saavutatud eesmärk või mitte. Mina kuulasin igatahes suu lahti ja silmad imestunult:) Lantipohjan lihasten harjoittaminen on ka selge nüüd ja titade annuse sain ka kätte:P( muide..naiskad..teadke, et hyvin toimivat lantionpohjan lihakset vahvistavat myos seksuaalisen mielihyvän kokemista;)..
Tänane päev möödus osakonnas ehk siis haigla statsionaaris. Käisime patsientide juures ja saime sealt palju kogemusi. Nägime kahte väga ägedat tõstukit, millega voodist on võimalik inimesi imekergelt tooli istuma saada( ühe proovisime ise ära ka...eriti mugav endal polnud, aga no parem ikka kui mitte midagi). Kata( meie tänane füsio) küsis meilt ka Eesti süsteemi kohta ja siis rääkisime niipalju kui teadsime..kuigi üks küsimus jäi südamele kripeldama, sest ei osanud talle vastata...pean netist järgi uurima..:) Mina tegin veel päeva lõpus PhysioToolsiga oma patsiendile kotiharjoitelle..ja siis pakkisin ennast ruttu sisse ja jooksin metroo peale...sest...sest...JAAAAAANA tuli Helsingisse:)...wiiiiiiiiiii. Ma lihtsalt ei oska kirjeldada seda tunnet, mis tekkis kui ümber nurga läksin ja ta kaugelt ära tundsin, mille peale kohe joostes ning käed laiali teda kallistama kimasin:D:D:D...Niiiiiiiiiii tore oli näha. Otsisime sooja kohta, kuhu kohvetama minna, sest õues on jube külm praegu. Ajasime mingi paar tunnikest juttu...vahetpidamata, sest nii palju oli rääkida ja küsida ja..Kuigi see aeg jäi üürikeseks, andis tänane päev mulle palju juurde...just seepärast, et Jantsut nägin ja kuulsin, et kuidas meie omadel seal Lappeerantas läheb..nüüd on süda rahul:)..
Siis mingi aeg kuulsin natukene halba uudist( üüri jamad..:S:.prrrrrrrr), aga üritan kuidagi üle saada sellest paugust jaloodan, et kõik saab korda..Uue mopsikaardi ostsin ka oma pool eesti-soome segakeeles, mis äärmiselt lihtsalt õnnestus..süda tilkus küll verd ja rahast oli kahju..20euri:S.sellega tuleb nüüd lõpuni välja vastu pidada:)
Homme tuleb asjalik ja kiire päev arvatavasti ja sellepärast suure tõenäosusega ei jõua ma kirjutada siia..Haigla, poodi, trenni, koristama ja siis vennale ja Laurale vastu:D:D:D..jepikajeeee..
Praegu on kõik aivan ihanaa..
Näeme:)!

Santahamina ja Myllypuro haigla 26.02.2008

Moikka!
Eile käisime siis kaua oodatud Santahaminas sõduripoisse kaemas. Päris vahva kogemus oli, mitte küll erialases mõttes, aga siiski. Siseneda oli sõjaväetsooni päris mõnsa, kontrollid ja värgid. Sinna jõudes pakkisime ennastja oma asjad lahti ja asusime oma kooli esitlema ja nõu andma. Lisaks meie erialale oli seal jalateraapia, abivahendite misiganes valmistaja, osteopaat:) Muidugi päeva kõige "põnevam" osa oli see, kuidas me sõduripoistel rasvaprotsenti mõõtsime selle kuulsa Omnioni rasvamasinaga( pääääh mõttetu asi), aga no peaasi, et neile see meeldis, kuigi pärast jäi loll mulje nagu füsioteraapia sisaldakski endas vaid rasvamõõtmist( kas ma selleks pean kolm aastat ülikoolis, et mingit nuppu vajutada???). Selle aparaadi kaasavõtmise mõte oli Teija oma( meie Stadia mingi õppejõud...a no midaiganes..kogemus oli ikka:) Poisid olid vanuses enamjaolt 19-22 ja nende elu seal tundus päris hea( kohvik ja värk, pluss 2005 aasta sõdurijõpe on ülikõva(Y), tahaks endalegi sellist( kolm naist oli ka sõjaväes, see oli super minuarust).
Pärast pikka päeva sõitsime linna, et Laura sõpsile kinki otsida(ta läheb reede Eestisse) ja siis läksime tagasi Itäkeskusesse, kust võtsime metroo Myllypurosse, et otsida üles meie tänane haigla. Leidsime, tulime koju ja siin ootas meid "üllatus". Nimelt poolakad otsustasid mingi suurema koosviibimise teha ja teades seda kui lärmakad nad on ja kui vässud meie olime( täna veel oli vaja 6st ärgata ka), ei olnud see eriti meeldiv. Ühesõnaga Laura sai väikse vapustuse siin, pärast rahunesime ja otsustasime, et ok 4 tundi oleme ära, siis vaatame mis saab edasi. Seadsime sammud RedRum'i poole centerisse, kus oli r'n'b ja hip-hop mingi pidu( polnud aimugi milline koht see on, peaasi, et tasutaja kodust eemal). Sisenedes oli selline tunne nagu astuksin sisse STepUp moviesse, sest see oli totaalne underground pidu..muusika oli super, rahvast suht palju( enamasti tumedad:) ja siider vaid 1eur kuni kella üheni...sobis! Muidugi sheikisime oma pakkaraid seal korralikult ja üsna pea olid muremõtted kadunud( paar uut tutvust saime ka...see on alati nii, et kui suht äkki tuleb idee kuhugi minna ja ei mõtle üldse, et võiks lahe olla, siis alati on!!!)..ühesõnaga wicked!!
Meie tänane tee viis haiglasse, mida eile piilumas käisime. Suhteliselt imelik maja nägi välja( kergelt selline pommiaugu moodi:) ja asukoht on ka päris ghetto. Oma suureks üllatuseks oli see seestpoolt totaalselt erinev!!Väga super koht!!Esimene päev oli väga tegus juba ja oli kohe näha, et inimesed ootasid meid ja asjad olid paika sätitud. Tutvusime majaga( all on kliiniku moodi ja üleval päris haigla palatitega) ja üldse kogu süsteemiga ning inimestega. Käisime ühe vanema füsioga patsiente palatis külastamas ja abistasime teda ning uurisime elu....all liikuntasaalis olime ka hommikul( super). Et aga tänast blogi mitte väga pikaks ajada, ei räägi ma selelst haiglast väga detailselt praegu..teen seda homme v mõni teine päev..mõeldes teile ka kallad:)
Uudistest veel nii palju, et ikka olen haige oma imeliku häälega ja seda, et muidu on kõik sjuuuuper hästi:)
Jään lootma headele kodumaa ravimitele, mis venna arvatavasti nädalalõpus mulle toob...ehk saan siis terveks ja taas trenni minna:)..praegu ei tohi..ja peff kasvab vaikselt..
Havaika-Jamaika seniks, olge muhedad!

Iseseisvuspäev 24.02.2008

Jenina ja Helina
Võtsin oma luukere nüüd kapist välja ometi!
Düüds
Põnev pesupäev:)
Meie lemmik plakat KuntoStadias


Head iseseisvuspäeva!! Nii imelik on sellisel tähtsal päeval kodumaast eemal olla. Lugesin just netis ajalehtedest tänase suursündmuse ja paraadi kohta...tundub võimas:)


Võtan siis kokku kolme viimase päeva sündmused..


Reede oli viimane KuntoStadia päev, meil oli jällegi oma patsient ja koduülesanded. Kohalikel tudengitel oli ka viimane päev, seepärast istusime peale "väsitavat" päeva, arutasime nädala emotsioone ja sõime head-paremat, mis noored tudengid olid kaasa toonud viimase päeva puhul. Õnnestus mõned pildid ka teha ja luukered kapist( otseses mõttes:) välja tuua:P Saime koju kaasa ka Omron'i rasvaprotsendi mõõtja, mida esmaspäeval poiste peal kasutama peame( ja venitusharjutuste kava tegime ka...praegu paljundasime vaid 40 koopiat, arvatavasti tuleb lisa teha)
Õhtul käisime Jani kllubis Fennia ja vaatasime selle koha ka üle. Suur koht, aga õnnestus kokku juhtuda ühe väga ebameeldiva eesti noormehega, kes oma esimese lauses kasutas sõna "fuck"/ vist sellepärast, et me tantsima ei tahtnud minna:)(pärast ta sai teada, et oleme eestlased), siiski kasutas Laura tema karvast sõna, et teda eemale peletada(midagi sarnast nagu get the fuck out of here you fucking fucker)..suht valus...auuu:P Koju saime ilusti,sest Jani tõi meid oma autoga kodu juurde.

Eile oli minul pesupäev( Laura tudus). Avastasin allkorruse võlusid ja masinaid(hehee). Masinaid on palju ja nuppe ja värke...panin tunde järgi ja õnneks vedas:)--pesud on ilusti puhtad, värsked ja nüüd juba ka kuivad( panin sauna kuivama, muidu ei mängi välja).
Õhtu kutsus Minna meid oma õe soolaleivapeole Vantaa kanti( nüüd oleme peale Helsingi ära käinud juba Espoos ja Vantaas). Hästi kena ja pisike korter oli, mis otseloomulikult hõlmas endas ka sauna( soomes on 1 saun kolme elaniku kohta, et siis kokku 1,5 miljonit sauna). Sisustuselt hakkas silma itaaliapärasus( maalid ja fotod jne), tohutult armas kohta, täpselt selline võiks endal ka olla. Rahvast kogunes sinna päris palju ja valdav enamus olid insenerid...ja juttu jätkus kauemaks. Inimesed olid kõik vääääga sõbralikud ja chillid, söök ja näksid olid imemaitsvad ja vein päris hea:) Sain tuttavaks veel ühe türgi neiuga(ja tema poisiga), kes nüüd teeb soomes magistrikraadi..elab meie läheduses ja mõni päev tahtis kokku saada( ta ei oska soome keelt ja hea on inglise keeles ka vahepeal suhelda).


Ei mäletagi enam, mis kell koju jõudsime, aga mäletan, et bussis ei rääkinud me omavahel sõnagi, sest iga sõna alustamine algab köhaga..:D..mul pole kaua aega hääl niiiiiiii ära olnud kui praegu, kujutan ette kuidas suu lahti tehes sealt kergelt potsataja hääl välja tuleb, aga no midagi pole teha, kui sõnadest ei piisa seletan kehakeelega:)


Täna peaks minema ühe uue koha avamisele õhtul, aga vaatan kuidas enesetunne on, ei tunne ennast praegu eriti suhtlusaldis selle porgandi häälega:) ja homme on vaja sõduripoiste jaoks enam-vähem hääl tagasi saada, sest neilt tuleb palju küsimusi kindlasti ja ilus oleks vastata:P
Pff..kooli juttu ka..lõputöö on pidevalt mõttes, aga algust pole veel teinud..ei tahagi ennast stressata sellega..kunagi hakkan tubliks, siis teen:)
Ah jaa..järgmine nv tuleb venna külla ja siis saab kuulda uudiseid ja värki:P
Seniks moikka...üritan ennast siin ravida kuidagi..ärge teie ka seal külmetage!

Torstaitiimi- 21.02.2008

Hei hei!
May i just say, et see on ikka nii tore, et keegi viitsib ja tahab minu mõttetusi siin blogis lugeda(Y)..hästi vahva!!!
Niih, asun asja kallale ehk siis tänane päev:). Hommikul oli meil torstaitiimi- see on selline kokkusaamine ühe tähtsa füsioga( kes teadis kõigest peaaegu kõike) ja teiste nädal aega tööd teinud füsiokatega. Aruasime ühte konkreetset case'i, mille puhul anti alguses lühiülevaade pt. olukorrast, mõõtudest, seisundist ning siis said kõik oma sõna sekka öelda( kaks osteopaadi tüüpi olid ka seal meil abis). Pärast arutelu näitas "jumal füsio"(ma ei mäleta ta päris nime täpselt..midagi Hendrikss.v miskit) ultraheli võlusid, nimelt katsealuse peal näidati ära kuidas, millises olukorras, mis määral ja mis tegevustega rakendub töösse m. transversus abdominis( ehk siis kõikide teiste kõhulihase kihtide tähtsaib alusosa) ja seejärel proovisime ise ka erinevates asendites seda tööle panna..päris huvitav tunne oli(Y). Nüüd siis tean, et kõhulihaseid polegi mõtet nö. "pumbata", vaid piisab imeväiksest liigutusest, et toime oleks olemas.
Hmm..päeval aitasin Janil ühele meespatsiendile ultraheli teha( meil mõlemal olid aparaadid, kahe erineva peaga tegime nagu) ja jälgisin teraapiat ja aitasin harjutuste juures ka(Y)..panin asju kõrva taha otseloomulikult!! Pärast koostasime veel soome PhysioToolsiga meie patsiendile soome keeles harjutuskava( suht koom oli) ja siis aitasime koos Lauraga Janil soome anamneesi eesti keelde tõlkida..no tegelt tõlkisime selle ise ära:P...
Päeva jooksul juhtub tavaliselt pisikesi..kohati isegi selliseid rumalaid ja tobenaljakaid asju, mis just antud hetkel kui nad aset leiavad on naljakad...seepärast pole neid mõtet siia kirjutada, kuna nende väärtus pole enam lihtsalt sama:) ..ei pahanda...ega ju?
ja siis üks teadmine veel füsiodele ja patsientidele---Jos kirista pitä venytätä:)(lemmik sõnavara). ah jaaa...uusi sõnu meie omaloodud sõnaraamatusse ka( hälvü- armsam verisoon mentally retarded person'ist).
Muutso pusu kaikkille!!!:D

Haige(…tšihhhhh!) 20.02.2008

No niin, vahepeal on halbu uudiseid ka, nimelt on minul ja Laural õnnestunud haigeks jääda..see veel puudus!! Teist päeva järjest oleme proovinud kõiksuguseid asju, mis vähegi olemise paremaks teeks( brändit teega, tablakaid, mett”mummi mesi”:) ja sibulat, küüslauku…jne..aga ei miskit). Kõik kohad( lihased) valutavad ja jube paha on olla. Uudistes ütles, et Soomes pidavat mingi viirus olema, arvatavasti mul seesama ongi. Lihtsalt jube ebameeldiv on kui ükskõik millises ühistranspordis sõites läkastatakse ja pisikud lendavad igasse ilmakaarde laiali:S kooli kliinikus üks neiu juba kaks nädalat järjest köhib nii, et ma näen tema teist otsa juba…ja ei pane kätt suu ette( peaks need maskid omale muretsema, millega chinakad aeg-ajalt siin ringi siblivad:)).
Kooli kliinikus oleme otseloomulikult ka käinud ja nii vale kui see tegu ka pole…haigetena, sest midagi pole parata.:(
Täna oli meil päris oma patsient( õlaprobleemiga noorem neiu), kellelt võtsime anamneesi( mida ma ausalt öeldes pole kunagi nii põhjalikult teinud), siis mõõtsime liigesliikuvust, tegin lihasteste erinevate lihasprobleemide väljaselgitamiseks, rühivaatlust hästi põhjalikult ning lõpus ka mõned harjutused koduseks tegemiseks. Päris huvitav oli, aga oleks soovinud, et füsio oleks ka näinud, mida tegime( ta ainult korra piilus sisse kardina vahelt ja oligi kõik). Pärast muidugi arutasime mis tegime, miks ja kuidas, aga see polnud siiski see. Siis käisin Minna( ka üks 3,5 aastat õppinud füsio tudeng) teraapiatundi vaatamas ja nägin tema lähenemist teraapiale. Vedas, sest patsient oli hästi motiveeritud harjutusi tegema ja sooritused olid peaaegu et veatud.
Oma patsiendi kohta peame tegema otseloomulikult siinse kasutusel oleva aruande ja harjutused PhysioTools’iga( üritame oma vigases soome keeles hakkama saada:p..see tuleb omamoodi koomiline kindlasti).
Ah jaa, eile saime kokku ka meie koordinaatorist õppejõuga Ani’ga, kellega pidasime veidi plaane. Nimelt esmaspäeval, mil me pidime haiglasse minema praktikale, läheme hoopis siinseid sõduripoisse kaema ja nende probleeme lahendama, mille jaoks peame mõtlema välja harjutuskavad olemasolevate vahenditega, mis sõjaväes kasutada on. See tõotab tulla hea kogemus! Ja 15nda nädala sees peaksin ma saama oma spordifüsio koolivisiidi ühte spordi erakliinikusse…weweeeee!!Samuti õnnestus mul eile saada oma käsutusse üks inimskeleti parem jalg( oma uurimistöö jaoks tahtsin veidi hüppeliigese luude omavahelist asetust ja liimumist vaadata), millega ma lõbusalt terve eilse päeva ringi käisin( kõik arvasid, et mul on uus sõber..hihiiiii). Jala sain anatoomia klassist, ma parem ei hakka ütlemagi MILLINE see klass oli ja MISSUGUSED mulaažid neil seal kõik on( *imestusest suuuuuured silmad*)!!!!!
Huh..just nüüd võtsin sisse omale täna ostetud paratsetamool-C-vitamiini( öäk oli) ja nüüd peaks sooja teed veel tegema, sest haige on paha olla! Pealegi pole mul õnnestunudkorralikult magada, kuna meie naabrid siin eile otsustasid teha muuvi õhtu, mis venis muuvi hommikuks..mina sain magama 5.27 ja kooli jaoks ärkasin 7st..nii et tehke siis omad arvutused:) polnud just minu kõige pikem uni ma ütleks..sellepärast on praegu kergelt laiba tunne ka.
Üritan pisikud endast välja ajada( inimesed ajan juba eemale oma küüslaugulõhnaga…hihiiii)
Moro*

Maantai 18.02.2008

Relaxation course oli meil koolis( nagu eelmine esmaspäevgi) Täna õppisime iseenda kehatunnetust( lõdvestust erinevate osade kaupa..näiteks tunnetasime, et jalad on rasked…siis käed on rasked jne). Alguses oli kujutletav trenn( kujutletavad hüppenöörid ja asetused)
Meile anti kolm erinevat palli: üks suur füsio pall, väike pehmem pall ja keskmine ogadega füsioball ja tegime kordamööda üksteisele massaaži moodi asja( sihtpunktideks olid jalatallad, alaselg ja abaluude piirkond). Pidime vahet tegema ja tundma, kuidas erinevates piirkondades erisuguste pindadega pallid liiguvad ja mitä tunntuu:D Siis lõpus olime jälle kookonis tekkide all..mmmõnna oli.
Käisime tiiru toidupoes ja apteegis, sest siinne kaval ilma on meid mõlemaid tiba tõbiseks teinud( peaks mingit gripirohtu tegema ruttu, mis ära võtaks)
Parandasin Laura toa radiaatorit, sõime( pastaaaa..mmmm), siis nadažnikid, mis Luukazc meile tegi kõigile ..hmm..a ja siis harjutasin Laura peal õlaprobleemidega patsientide hindamiseks mõeldud teste..neid on nii palju( peame homme tegema ), mida me pole õppinudkil, seega tähendab, et peame ise uurima ja mõtlema( mõni on ikka eriti idiootne test;P..ja Luukazs peal pidime ka katsetama.
Homme on vaja 6st jälle tõusta..huuh..panen ühe apelsini hakkama ja siis tuttu ära:P..
Heikun-keikun( tsau-plau):D

16.02.2008..AKONi järeltõuked..lalalaaa..:)

Heips!
Täna juba 16s ja polegi jõudnud vahepeal kirjutada, üritan siis lühidalt viimased päevad kokku võtta. Noniii..sõbrapäeval..hmm olime koolis nagu alati( proovisime erinevaid manuaalseid tehnikaid Laura peal, sest selliseid patsiente polnud, keda katsejäneseks võttaJ. Samuti oli meil kummalgi võimalus minna vaatama ühte osteopaatide seanssi( kuidas nemad hindavad ja teraapiat teevad…see oli lihtsalt HÄMMASTAV, super!!!!!!!! Koolisööklas olid sõbrapäeval isegi pihvid( hih..õpetasime soome poisile, et piff->chick..tuli meelde lihtsalt) südamekujulised. Muidu oli linnas päeval palju üritusi, aga kuna meie koolipäev lõppes miski 17st v nii, siis me nendele linnaüritustele ei jõudnud kahjuks. Otsustasime, et vähemalt tunde pärast ostame pudeli normaalse hinnaga veini(tuleb välja et neid polegi eritiJ) ja oleme kodus. Sellest ei tulnud muidugi midagi välja, sest meiekorterikaaslased lihtsalt panid meid raskesse olukorda ja me läksime nendega sõbrapäevaüritusele Baarikärpenisse( selline chillikas klubi moodi koht), kus olid 90% Erasmuse inimesed koos…päris äge oli.
Reede oli taas koolipäev ja väike koosoleku moodi asi, et nagu nädala feedback või nii. Rääkisime, mida oli nädalas positiivset, mida negatiivset ja mis võiks teisiti olla. Patsiente polnud põhimõtteliselt, seega üritasime ise midagi teha, asju uurida ja katsetada. Käisin paljudes kooliruumides, tutvusin vahenditega, katsetasin jne. Päeva lõpus õnnestus meil pusida tööle kuidagi ühe biomehaanika labori hästi äge aparaat, mis mõõdab keharaskuse kannet erinevatele pooltele jne. Pärast seda oli kojuminek ja valmistumine õhtuseks kontserdiks:). AKON, see oli mega üritus, rahvast oli palju, värvilisi ja sulelisi..no palju oli musta massi ütleks nii, aga Akoni poolne esinemine oli midagi nii ägedat, et ma siiamaani ei suuda uskuda, et ma seal käisinJ.Pisar tuli silma kui ta lavale astus, sest see oli nii uskumatu lihtsalt… Tantsitud sai palju ja oma inglise keelt praktiseeritud, natukene jõudu kasutatud ka, sest rahvas ellu jäämiseks, pidi tihti oma kõik luuliste väljuvustega ülajäseme osad kasutusele võtma:)(hommikul avastasin, et mul on päris mitmes kohas sinikad)
.Kui me oma äässid koju mingi viie paiku vedasime, olid jalad tantsust valusad, aga see oli seda väärt!!
Tänane päev algas lõunast, otseloomulikult, sest magada oli ju ka vaja. Käisin jalutasin natukene Puotila poolel( otsisin oma võrkpalli trenni kohta) ja siis natukene Idakeskuses. Huvitav intsident oli Idakeskuse sissekäigu juures, kus mulle üks paadunud usklik naine üritas rääkida kõike „Temast, kõigevõimsamast”, mida ma esiteks juba niikuiniii teadsin ja teiseks, polnud mul vähimatki huvi teda kuulata..see selleks, kuidagi viisakalt ära öeldes sain tulema õnneks.huuh!!
Nüüd olen tiiruga tagasi kodus ja plaan on..plaani pole veel aga küll ta tuleb, arvatavasti vaatan mingit filmi koos rahvaga:), sest anatoomiaatlase, mis mul siin ilusti laua ääre peal ootab, avan millalgi homme päeval!!..ehk:P
Seniks aidaa…a ja muideks „sink”( sama alatooniga nagu piff) on ugly, or older piff J..vat siis
Hyvää viikkoloppua!!
Nägesz!

13.02.2008. keskiviiko-paholainen päivaa:)

Üle pika aja..tuli täna päike välja jejeeee, olingi juba vaikselt selliste sombuste ilmadega siin harjunud ja nädalalõpuks lubas -10 kraadi( kui arvestada, et olen Helsingis siis võrdub -10..-20nega..nii mulle öeldi) Hmm..mis siis uudist? Tavaline praktika päev nagu ikka, õnnestus näha rohkem patsiente, see oli hea, aga üldiselt on KuntoStadia prax selline rohkem harjutamise ja sisseseadmise praktika..et no nii öelda käsi valgeks saada enne kui päris tõsiselt tegutsema hakkame. Nägen erinevaid kliente, erinevate füsiode omanäolisi lähenemisi olukordadele ja nende töövõtteid. Pausi ajal jalutasin nats ruumides ringi..neil on ikka väga väga palju vahendeid siin, mitte midagi ei pea välja mõtlema, kõik on olemas alustades kummilintidest ja imepärastest tasakaalulaudadest kuni biomehhaanika laborini( mis on väga spets minuarust) välja. On, mille poole Eestis püüelda(Y). Päev oli chill ühesõnaga, ajasime juttu ja harjutasime oma soome keelt ikka nagu alati. Uurisin ka siinse lõputöö kohta. Nemad peavad tegema oma lõpuka nii, et valivad ka patsiendid reaalselt ja siis artikleid kõrvale, mis on väga mõttekas( saavad kohe kontrollida, kas asi toimib tegelikult või on need artiklid lihtsalt üks tarkade meeste väljamõeldis).
Mõnus on see, et meid on siin nii omaks võetud ja hea tunne on praksi minna, alati juhtub midagi naljakat.
Huuh..aga unega on jube, sest mul on rütm täiesti sassis ja isegi metroos võtab pidevalt „nokkima” ja kui ma üksi sõidan on suhteliset suur võimalus, et magan lihtsalt oma peatuse maha..hihiiiiiii. Praegu(22.17) tulime just rahvusvaheliselt õhtusöögilt( mis oli nagu rohkem kokkusaamine ja nii), kus olid Stadia erinevate osakondade välisüliõpilased( kuskil 20 nägu), aga paljud ei tulnud ja osad on veel tulekul, nii, et jääme ka teisi ootama. Üpris chill oli seal, rääkisime tuutoritega oma kogemustest ja Eesti süsteemist, kuidas asju meil aetakse ja vahetasime muljeid. Meie eile tehtud küpsetised olid ka päris söödavad, sest neid kadus ikka sealt kausist üpris palju.:) Räägiti eesootavatest üritustest ka( ei tea kas igale poole jõuab, aga siiski,üritan):)…hmm..ja koju tulles nokkisin jälle( endal oli ka juba naljakas olla hihii) Õues see dämit värske õhk võttis selgeks ja nüüd kui pikali tahtsin minna( mõtlesin, et olen tubli ja magan välja), ei tule nagu vihuti und, sest pea on küll kergelt summis aga mõtteid on palju mis ei lase magada. Homme on sõbrapäev ju..(Ystävänpäivä)…nats paha on kui sõbrad kaugel on, aga pole hullu..Igatahes, kes te seda loete, teadke, et olete mul alati siin südames…ja just ERITI sõbrapäeval mõtlen teile kõigile!!!!(muidu ka), sest ilma teieta poleks ma see, kes olen!
Wiuuu..ei oskagi rohkem kirjutada midagi(Luukazc kopsib ka seal teises toas, parandab Laura liugust…ta on ikka osav meil). Chillin veits ringi ja tõmban kerra ära, äkki siiski mati tuleb ja viskab mulle oma ülejäägid unest.
Kallistan kõvastiiii!
Bye bye

12.02.2008 Suhtlusrikas päev!

Moooooi!
Mõtlesin, et ei alusta jälle sõnaga "täna", aga kuidagi ei saa seda ignoreerida, sest täna(näed siis:P) oli hästi vahva päev( no välja arvatud muidugi see hommikune ärkamise osa, mis on alati raske, eriti siis veel kui poole ööni üleval oled koguaeg:).
Meie esimene klient(jah, ärge naerge, siin on kliendid, mitte patsiendid ja nad tulevad otse tänavalt, me ei tea nende kohta midagi, meditsiinilist ajalugu, diagnoosi..nothing nara-ne peale selle, mida nad meile räägivad) tühistas oma teraapia, seega ootsime sutsu ja mõnusalt saime oma hommikukohvi juua ning aitasime Jeninal nats treeningprogrammi teha:) Siis läksime Jani'ga( füsio nö. õpilane, see tema 3,5 aasta juba) koos patsienti hindama ja kuulama( hästi asjalikud tund aega olid need:) Niih...hmm.vahepeal sõime ja seejärel ootas meid üks naine(esmakordne), kes hmm..ime kombel ei tahtnud, et me ruumis oleksime kui ta riideid ära võtab..aga no see selleks.
Igatahes pärastpoole saime me kokku Ilkka ja Teemuga(need kahe aasta tagused Haapsalus käinud soome poisid) ja ajasime juttu päääääris pikalt( nad lähevad järgmine aasta välisvahetusse) , mis sisaldas endas palju naeru ja naljakaid hetki( me ikka mõistame üksteist:)hihiiiiiii . Õigus, me nägime ja ajasime juttu ka ühe manuaalterapeudiga(vist oli nii), Eeroga, kellega eelnevalt klubis tutvusime.Ta on päris asjalik ja valgustas meid oma eriala vallas ka natukene, see oli huvitav. Kõige naljakam oli see, et me seal istusime..ja kõik, kes vähegi üritasid arvata, kust me oleme, pidasid Hispaanlaseks...ainult siis kui millegi peale Laura "kyllä" ütles, hakkas üks poiss naerma..ja oli nii et okou:D..
Pärast tulime koju, müttasime nats linnas toidupoes ja..siis tegime siin homseks kaeraküpsiseid( sinna õhtusöögile). päris head tulid, poolakad ütlesid ka et nämmmmmma:P..Jälle suhtlesime pisut( see teeb ikka õhtud eriliseks). Nüüd mõtlen, et peaks midagi veel asjalikku tegema, enne kui mu aju päris üle kuumeneb ja enam midagi normaalsetei genereeri:)..Loen nats sedauut raamatut vist mis ostsin(jeiiiiiiiii).Erialane ofkoors...sest enamus mus viimase aja raamatuid, nö. öökapiaraamatud on kõik meditsiinilise taustaga muhahaa.
Oi, uusi sõnu õppisime ka täna ja väljendeid(selinmakuulla, ylävartalo, leuka jne)kindel plaan on hakata koolis ainult soome keeles suhtlema, sest inglise keel, mida nad räägivad ei ole ikka khm khm..hea:D:D, pealegi peame me haiglates hakkama ise ka rääkima pidevalt. Aga samas soome keel on ikka nii naljakas veel minu jaoks:) näiteks kui küsitakse :"Paukku"?:D..see on šhot (et nagu siis jook, kes ei tea) siin..hihiiiiiii
OK ma siis hihitää ja niin edespäin:)
Rakastan!
Tšüüs!!

11.02 Maantai- Independent day

11.02.2008 Maantai
Täna oli siis elective studies päev, mis tähendab, et käisime ikkagi koolis(kuigi ametlikult nagu polnud täna kooli). Igatahes võtsime osa väga mõnusast relaxation coursest, kus kavas on kehatunnetus, valuravi, tunnetus, pingetest vabastamise meetodid jne..Tohutult mõnus kolm tundi oli see ja kõige magusama punkti pani koolipäevale veel lõpp, kus tõmbasime kõik ennast suurte saunalinade sisse kookonisse ja lihtsalt riläksisime, tunnetasime oma keha ja tööd teinud lihaseid…see oli meeeletult mõnus kogemus( jeii järgmine esmaspäev jälle). Ah ja me saime tuttavaks ühe eesti tüdruku Kadriga(haha..ironic, yes), kes õpib tegelikult Tartus magistris aga võtab siin soomes osasid aineid, tema oli ka hääääästi vahva neiu.
Kool lõppes suhteliselt hilja, seega läksime linna…(mõtlesin, et mida tegema praegu..aga magusaim osa see ju)..AKONi pileteid ostma. Me nimelt ühel päeval jalutasime lihtsalt mööda mingitest plakatitest ja mulle jäi nii muuseas silma, mingi Akoni plakat..läksin lähemale ja vaatasin..kas see on tõsi????ei ole nii ju:D:D:..oligi..Nii et siis on meil reede Studio 51s kohad broneeritud ja piletid ostetudJ See on asi, millest ma ilma poleks tahtnud jääda, aga kuna piletite arv oli piiratud saime suht napikalt..huuh..
A ja Ada tuli Lapimaa reisilt tagasi ja muljetas siin..deem ma olen kade, et meil lund pole ja igal pool põhjas on! Siis vaatasime siin just kõik koos mingit vampiiride muuvit..päris spuuki oli ja õppisime poola keelt(nadašniki- pannkoogid…see lihtsalt nii armas nimi)
Homme siis vara kooli praktikale ja pärast süüa ostma, sest kolmapäeval on tähtis international dinner.
Totta kai!

09.02 ehk kreisiiiiija 10.02.2008 aka pühapäev..

Laupäevase päeva sõnaks võib pidada kreisit, sest nii see oli. Valmistasin meile hommikusöögi(nii ilusad kollaste silmadega praemunad olid ja maitsesid nii hästi, arvestades seda sööki, mis siin vahepeal söödud on). Samal ajal kui hommikusööki nautisime, panime väikese päevaplaani ka paika.

Kõigepealt harisime end kultuurselt, külastasime soome kunstniku Janne Räiskänen galeriid, teemaks oli "I ENYOY mY MiNimal" ja see oli tõeliselt hea näitus(Y). Seejärel viisid me jalad meid linna poole, chillisime ringi, tutvusime uute poodidega ja krabasime paar head voldikut, mis ürituste koha pealt nõu annavad(neid on siin igal pool). Ahjaa..muuseumi külastasime ka, no tegelikult ei saa seda päris külastuseks nimetada aga me nö. „tutvusime olukorraga”,mõni päev lähme. Tundus nagu KUMU alt saalist vaadates, aga hästi põnev.Linnas kolatud, seadsime sammud kodupoole(ilmad on siin viimastel päevadel sellised udu ja vihma segused, nii et koguaeg päeval on uimane tunne) Metroos tulid meiega juttu ajama paljudele tuntud mormoonipoisid:D, kes oma usku peavad erinevates kohtades levitama. Ma juba nägin kuidas Laura nägu neid vaadates imelikuks läks ja selline ilme tekkis et(„poisid, unustage ära! Seda juttu te minule ei räägi”)hihiii..aga nad ei rääkinudki. Olid hästi sõbralikud ja lihtsalt ajasime juttu( Kalifornia poisid olid vist, siin elanud poolteist aastat) ja selle käigus tuli välja, et siin Helsingis peaks olema kusagil sellne mõrvagalerii v selline, kus on a’la CSI sarnased pildid erinevatest juhtumitest( sinna läheme raudselt!!!!!!).
Kodus sõime natukene ja hakkasime häkkima, et kuhu siis õhtul minna. Terve laud oli voldikuid täis, läpakas olid lahti kõikvõimalikud soome guidelined jne, lõpuks loobusime ja kuna kesklinnas on palju kohti kuhu minna, otsustasime, et lihtsalt võtame väikse snapsu kodus ja lähme vaatame, mis toimub. Nii saigi tehtud, et nagu go-with-the-flow( sõna otseses mõttes Kamppis maha tulles läksime massidega kaasa samas suunas). Kuna sissepääs on igal pool enamasti 5, 7, 9 euri..ja kallimgi(oleneb kohast), pluss garderoobitasu 2 euri, siis otsustasime tiirutada ringi ja vaadata, kus on kõige rohkem rahvast ja milline see on. Enda üllatuseks olid iga klubi taga meeletult pikad järjekorrad( ka kella kahe ajal öösel). Et aga mitte liiga detailidesse laskuda ja teie peale natukene mõelda, võtan kokku selle seikluse klubide juures nii:kaks klubi( Stockholm ja Onnela), mõlemad ülišefid,sõbralikud ja värvilised inimesed, raha kokku oleks läinud mõlema klubi peale pluss garderoob ligi 20 euri(nägu), aga läks 4(kõigest garderoobitasu), sest sõna eesti neiud ja Laura väikene suhtlemisoskus aitas meid tasuta sisse endalegi ootamatul hetkelwiiiiiiiiiiii:P ja hommikul koju tagasisõit oli vapustavalt ekstreemne!
Nüüd olen juba ammu üleval( Laura ikka tudib veel) ja mõtlesin, et peaks oma kodukandiga ka tutvuma. Lähen teen õues metroo juures ja kusagil mingid tiirud, hingan õhku( no värskuse osas ei oska täpselt öelda).Äkki saan mõne hea asja ka pildile, siis näete kui ilus mul tegelikult siin on.(kõike kahjuks pildile ei saa, see päris tunne on siin kohapeal ainult tajutav)
Olge kallad siis ja ärge külmetage, praegu on pisikute piduaeg.
Tänane kalendrisõna on – Resilience-.
Moi-moi!

Nädal helsingis(",) 08.02.2008

Täna möödus nädal minu saabumisest Helsingisse, et nagu väike tähtpäev või ni:) ja mul on tunne nagu oleksin siin olnud juba terve igaviku, sest kõik on nii koduseks saanud ja inimesed ümberringi on hästi toredad.Kooli minek oli raske hommikul, sest ärgata tuli 6.00, kuna metroo ja bussisõidu peale kooli läheb tund. Stadias ootas meid huvitav päev: koosolek füsiodega hommikul, siis tuli patsiendiosa, mis pani meid ahhetama( vähemalt mind küll). Nad kulutasid terve aja selle peale, et hinnata patsienti, anamnees, testid jne...see oli super( kõik otseloomulikult soome keeles:) Vahvad saatusekaaslased Stadiast, kes õpivad juba kolm ja pool aastat, näitasid meile manuaalseid testimisi ja saime ise ka üksteise peal proovida( neist üks tüdruk mängib võrkpalli juba väiksest saati jeii..nüüd saan mängima minna, üks poiss on ka hässsti tore ja sõbralik meil seal)! Õppejõud on ka päris lahedad, aitavad ja kuulavad õpilaste mõtteid ja arvestavad nendega:) uusi sõnu õppisin täna päris palju( rohkem üritasin küll jutu kontseptsioonist aru saada, et kogemata vale koha peal naerma ei hakkaks vms.hih) näiteks lonkka->puus, nilkka->hüppeliiges, kipu->valu jne..Hämmastav ikka kui palju ma juba aru saan keelest:) Ühesõnaga koolipäev oli megatore ja praktikakaaslased on ka rohkem avanenud ning sõbraks saanud:) Kohtusime ka Aunega, kellega oma plaane veidi arutasime.Koduteel tundisn ennast jube vässuna, kuna magatud oli jälle ainult oma 4-5 tundi, aga siia jõudes kadus see kuhugi , ma ei tea kuhu, võibolla on see lihtsalt sellest, et reede:) Vaatasime meie poola sõbraga(kes tegelikult elab Poolas, õpib hetkel Inglismaal ja on selle kooli kaudu sealt praegu Soomes vahetuses..hässsti vahva neiu on) ja Luukasz'ega filmi. Enne üritasime veel allkorusel olevat piljardisaali rünnata, aga selle uksel oli silt, et see pandi kinni..helistasime üksel oleval numbril, kuid keegi ei vastanud. Tulime üles..vaatasime filmi ja siis helistas see tüüp tagasi ja ütles, et uks on nüüd lahti, nii me siis ikka läksime lõpuks. Ma ikka sakin piljardis, kaua aega pole kiid käes hoidnud, aga see ei tähenda, et meil lõbus poleks olnud:)..Väga mõnus oli:). Ja seal oli telekas..kujutage ette, me pole telekat nädal aega näinud..panime selle korraks tööle..aga seltskond oli chillim ja siis see läks samast nupust kohe kinni tagasi, aga vägemalt nüüd teame, et meil on võimalus seda vaadata( by the way..seal oli ka pleista sarnane videomäng..väga töökorras ka)
Otseloomulikult on meil iga jumala õhtu väike cultural exchange nurgake, kus räägime oma kodust, keelest ja kuidas meil midagi öeldakse ja nii..ja nemad räägivad sama oma kodumaa kohta, täna sai naerda palju hihiiii.Huuh..plaanisin, et tuleb lühike blogi, aga tuli üpris pikk..anteeksi!:) Sitten tuli mielen se veel, et nigu oppetaja oppetaa kaikki on kunossa ja iso hyvä, välillä jees, ooraaid, niin(minu lemmik miesi:)(kuulmise järgi..sorry grammatika huvilised:) aga saupakaa ja jällekuulmiseni..:)

Liikuntamylly 07.02.2008

Hei! Hommikul oli ärgata päris raske ja „kuiv” olla, sest õhk siin tubades on kuidagi imelik, ertit rosina tunne tekib vahepeal kui piisavald vedelikku ei tarbi( eile..et siis täna tglt sain magama 3st ja ärgata oli vaja 6st).
Eileõhtune HAMOKi pidu oli oige hyva, sest rahvast oli palju ja inimesed ning muusika väga kift. Sheikisime oma eesti pepusid päris korralikult seal klubisJ ja juttu tuldi tihti ajama(heh..naljakas, kuidas mind hispaanlaseks peeti minu välimuse pärast).Peol kohtusime veel täiesti lambist ühe poisi Ero’ga, kes tuli välja, oli meie koolist pärit..lubasime, et järgmine kord kui sööklas näeme, istume ühte lauda, siis saab korralikult juttu ajadaJ Kuna meil polnud vähimatki aimu, kust meie viimane buss kodupoole läheb pidime peolt lahkuma juba pool kaksL.(jube kahju oli minna, sest tuju oli nii hea).aga linnas natsa ringi seigeldes leidsime õige peatuse ja bussi. Ma poleks arvanud, et kunagi seda ütlen, aga Mäkk päästis meie olukorra, sest tänu sellele( Laural on nimelt oma aknast miljonivaade ühele Mäki hoonele) leidsime õige peatuse üles ja tulime ilusti seal ka maha.
Et aga säästa teid, kes te minu blogi loete, mõttetutest asjadest( no vahepeal satuvad ikka sellised „no-mida-sa-nüüd-ajad” mõtted ka siia) siis minu tänane päev oli väga tegus. Seal tervisekeskuses nägi olukord välja järgmine: koosolek ja arutelu , mille järel jagati meid gruppidesse( nii et mina ntx olin ühe soome neiuga, kes õpib ortoosimeistriks ja meil oli oma CP patsient—muideks, juhendajatest keegi väga hästi inglise keelt ei valda), seejärel pidime erinevates tegevustes patsiente instrueerima( curling, mingi pallimäng, liikumis-kehatunnetus mängud, tantsimine ja venitus-lõdvestus). Kõik toimus soome keeles, nii et päeva lõpuks oli kõrv juba harjunud ja paljud sõnad tulid juba iseenesest mõistetavalt tuttavad ette( rääkida nii väga ikka veel ei oska, aga küll see ka tuleb). Sain palju uusi ideid, mida lisaks õpitule saab CP patsientidega teha( ja neid tegevusi on paljuJ). Lõpus oli veel päeva kokkuvõte nii, et patsiendid rääkisid, mis neile meeldis, mis mitte ja siis meie..et siis see palju nõutud feedback aka peegeldamine oli täiesti tiimitöös olemas(Y). Jõusaal seal keskuses oli vääääga šeff ja suur, sisaldas endas meeletult palju erinevaid jõumasinaid. Kõige vahvam oli see, et kui Eestis sellisesse kohta minna, eeldatakse sinult, et oled mingi väga vormis ja treenitud( tean neid pilke, eriti meessoo poolt kui naine jõusaali astub, naerdakse ta välja..kui mitte kõvasti siis sisimas kindlalt) siis seal oli inimesi laest põrandani..noored-keskealised-trennipoisid-musklimehed-„olen nii kõva” mehed-pensionärid jne .Kavatsen ise ka mõni päev masinaid katsetama minnaJ.
Kui kõik läbi sai, hüppasime korra toidupoodi( kõhud nii tühjad) ja otsisime midagi söödavat. Koduukse juures tuli meile vastu üks poola neiu, kellega me ka tuttavaks eile saime. Ta tuli meile külla, et õhtul koos chillida ja piljardit all saalis mängida.
Nüüd on hea olla, kõht on enam-vähem midagi söödavat saanud ja vähemalt ei korise enam. Puhkan tiba jalgu ja siis saab jälle ringi siiberdada. Homme varakult kooli, esimene tõsine praktika päev ootamas.
Havaika-jamaika seniks, olge muskad!

Keskiviiko 06.02.2008

Moi! Unine tunne on täna, ilm veits sopane ka, aga kooli pidi minema ja ära seal käisinJ Nägin oma väikest osa kursakaaslastest(tunduvad toredad..ei teagi mitmes kursus nad on, agapole ka tähtsust) tsekkisime nende olukorda ja ruume, kus reedest alates praktikale läheme. Koha nimi on KuntoStadia ehk siis sama üks osa kooli hoonest..ja praeguste andmete põhjal peaks prakitka väha kift tulema, kuna kõigil praktikantidel on oma patsiendid, oma ruum ja oma füsio, kes neid kõrvalt vaatab-juhendab-hindab ja koguaeg olemas onJweee .Homme on meil selline sportlik päev ühes liikumiskeskuses-Liikuntamylly centre-(päris täpselt ei oskagi öelda, mida ma seal tegema hakkan, aga eks siis homme kirjutan)tõotab tulla fun ja kogemusterikas päev, sest plaani järgi, mida mulle näidati on seal erinevaid tegevusi:)


Koolis kui Ani(Aune) kabinetti läksime, põrkasin kokku ka Lizyga..tema oli selle rahvusvahelise intensiivkursuse üks õppejõududest, millest ma paar aastat tagasi osa võtsin..ja ta tundis mu ära:D:D:D..niiii toreJ, Ilkkat nägin ka ja TeemutJ. Nii hea on kui mõni tuttav nägu ka vastu jalutab.
Koolisööklas töötab ka üks mustanahaline onu, kes on seal köögiosakonnas ja juba eile ta vaatas meid imelikult, täna oli veel kriipimJhih..meie olekust on vist aru saada, et me pole kohalikudJ
Nii ja kuna täna on KY klubis kevadsemestri avapidu, siis käisime ka Bulevardis omale õhtuks pileteid ostmas..hihii täna on siis väike party ühesõnagaJ. Koju tulles lasin nats sliipi, pole ennast ikka veel välja puhanud nendest sündmustest ja poole ööni ülevapassimistest, mis mul kodus tehtud said…aaaigh..ja Laura ka päeval pidevalt haigutas..teadagi..see on niiiii nakkav juJ
Huh..peaks sööma ka midagi, muidu hakkab kõht varsti rääkima ja see ei ole eriti meeldiv.Mõnna kui viitsisite lugeda, kui ei viitsinud, siis ei mitään, olge muhedad!
Kallin kallasid*
Tsaupakaaa (,”)

Tiistai 05.02.2008

Ilus lumine päev oli täna, meie independent day(vaba päev ühesõnaga), mida kasutasime targasti. Kõigepealt läksime kooli, kuhu jõudmiseks kulus nats rohkem aega, sest tee oli uus. Aga kuna soomes on ka bussijuhid hästi toredad, palusime endale märku anda kui vastav peaks paistma( lõpuks muidugi olime nii nutikad, et saime ise ka hakkama õiges kohas mahatulemisega. Kooli jõudmiseks kulub mul siis kuskil 35-40 mintsa( metroo pluss buss)J, polegi palju. Koolis läksime raamatukokku, kus omale raamatukogukaardid tegime ja paroolid saime ja siis riiulite vahel ringi tuuseldasime veits..siin on ikka niiiiii palju huvitavaid raamatuid. Raamatukogu on küll väike, aga erialaselt poole ..ei rohkem kui poole võrra asjalikum:Dwiwiii..võtsin ka kaks raamatut omale( süsteem on seal sama umbes nagu TÜ-s ainult seda masina asja peame ise tegemaJ) raamatukogust raskema kotiga väljudes viis tee sööklasse, sest kõht oli tühi, aga kuna lõuna oli läbi pidime vaid kohviku osast midagi haarama. Seal kohvitassi täites jäid silma vastlakuklid ja siis mõtlesin, et mida...ja natukese aja pärast jõudis kohale et täna on ju VASTLAD:D..hihiii..kuklid söödud ja jutud aetud tiirutasime veel koolis ringi ja tutvusime saime omale kooli päevikud kaJ. Ukse poole minnes, oleksi äärepeal ühe poisiga kokku jooksnud..jooksingi nats, aga ütlesin „anteeksi!” ja vaatasin silma viisakalt..siis äkki tundsin tema näo ära..kas see võib olla? Kas tõesti?...oligi!!!Teemu, poiss, kellega me kaks aastat tagasi Haapsalus rahvusvahelisel kursusel kohtusime..nii tore oli teda näha jälle..Ajasime nats juttu, ta lubas meile veel linna mingi päev näidata ja niiJwiiiiiiiJ Siis läksime linna, panka, sest üüri avaj maksta..selle panga jutu võtan kiirelt kokku sõnadega, et pangaonud ja pangatädid ja panganinad on ikka oma süsteemid kõik väääääga haiglaselt kavalalt läbi mõelnud, nii, et inimesi võimalikult palju nöörida( pff…nüüd olen targem, aga vaesem..aga hea et üür sai makstud). Chillisime linnas, ei tahtnudki kohe koju tulla, aga õues läks juba pimedaks ja jalad olid ka vässud, pealegi Laura, supernaine, lonkas oma haige jalaga niigi pikad maad maha( võtsime talle apteegist külmageeli ka)J..
No ja nüüd olen ma siis kodusJ..Kirjutan päevikut ja vaatan plaane..loen soome ajalehti(hih..hommikul ajalehte lugedes sain isegi päris palju aru sellest), sest keelt tahaks õppida..aga tegelikult see nii raske polegiJ..hmm..Homme on kohtumine kursakatega ja siis õhtul pidu—loodetavasti saame sealt ka veel tutvusi juurdeJ
Kaiki on kunossa muidu:D..
Tsaupakaa