Liikuntamylly 07.02.2008

Hei! Hommikul oli ärgata päris raske ja „kuiv” olla, sest õhk siin tubades on kuidagi imelik, ertit rosina tunne tekib vahepeal kui piisavald vedelikku ei tarbi( eile..et siis täna tglt sain magama 3st ja ärgata oli vaja 6st).
Eileõhtune HAMOKi pidu oli oige hyva, sest rahvast oli palju ja inimesed ning muusika väga kift. Sheikisime oma eesti pepusid päris korralikult seal klubisJ ja juttu tuldi tihti ajama(heh..naljakas, kuidas mind hispaanlaseks peeti minu välimuse pärast).Peol kohtusime veel täiesti lambist ühe poisi Ero’ga, kes tuli välja, oli meie koolist pärit..lubasime, et järgmine kord kui sööklas näeme, istume ühte lauda, siis saab korralikult juttu ajadaJ Kuna meil polnud vähimatki aimu, kust meie viimane buss kodupoole läheb pidime peolt lahkuma juba pool kaksL.(jube kahju oli minna, sest tuju oli nii hea).aga linnas natsa ringi seigeldes leidsime õige peatuse ja bussi. Ma poleks arvanud, et kunagi seda ütlen, aga Mäkk päästis meie olukorra, sest tänu sellele( Laural on nimelt oma aknast miljonivaade ühele Mäki hoonele) leidsime õige peatuse üles ja tulime ilusti seal ka maha.
Et aga säästa teid, kes te minu blogi loete, mõttetutest asjadest( no vahepeal satuvad ikka sellised „no-mida-sa-nüüd-ajad” mõtted ka siia) siis minu tänane päev oli väga tegus. Seal tervisekeskuses nägi olukord välja järgmine: koosolek ja arutelu , mille järel jagati meid gruppidesse( nii et mina ntx olin ühe soome neiuga, kes õpib ortoosimeistriks ja meil oli oma CP patsient—muideks, juhendajatest keegi väga hästi inglise keelt ei valda), seejärel pidime erinevates tegevustes patsiente instrueerima( curling, mingi pallimäng, liikumis-kehatunnetus mängud, tantsimine ja venitus-lõdvestus). Kõik toimus soome keeles, nii et päeva lõpuks oli kõrv juba harjunud ja paljud sõnad tulid juba iseenesest mõistetavalt tuttavad ette( rääkida nii väga ikka veel ei oska, aga küll see ka tuleb). Sain palju uusi ideid, mida lisaks õpitule saab CP patsientidega teha( ja neid tegevusi on paljuJ). Lõpus oli veel päeva kokkuvõte nii, et patsiendid rääkisid, mis neile meeldis, mis mitte ja siis meie..et siis see palju nõutud feedback aka peegeldamine oli täiesti tiimitöös olemas(Y). Jõusaal seal keskuses oli vääääga šeff ja suur, sisaldas endas meeletult palju erinevaid jõumasinaid. Kõige vahvam oli see, et kui Eestis sellisesse kohta minna, eeldatakse sinult, et oled mingi väga vormis ja treenitud( tean neid pilke, eriti meessoo poolt kui naine jõusaali astub, naerdakse ta välja..kui mitte kõvasti siis sisimas kindlalt) siis seal oli inimesi laest põrandani..noored-keskealised-trennipoisid-musklimehed-„olen nii kõva” mehed-pensionärid jne .Kavatsen ise ka mõni päev masinaid katsetama minnaJ.
Kui kõik läbi sai, hüppasime korra toidupoodi( kõhud nii tühjad) ja otsisime midagi söödavat. Koduukse juures tuli meile vastu üks poola neiu, kellega me ka tuttavaks eile saime. Ta tuli meile külla, et õhtul koos chillida ja piljardit all saalis mängida.
Nüüd on hea olla, kõht on enam-vähem midagi söödavat saanud ja vähemalt ei korise enam. Puhkan tiba jalgu ja siis saab jälle ringi siiberdada. Homme varakult kooli, esimene tõsine praktika päev ootamas.
Havaika-jamaika seniks, olge muskad!