Santahamina ja Myllypuro haigla 26.02.2008

Moikka!
Eile käisime siis kaua oodatud Santahaminas sõduripoisse kaemas. Päris vahva kogemus oli, mitte küll erialases mõttes, aga siiski. Siseneda oli sõjaväetsooni päris mõnsa, kontrollid ja värgid. Sinna jõudes pakkisime ennastja oma asjad lahti ja asusime oma kooli esitlema ja nõu andma. Lisaks meie erialale oli seal jalateraapia, abivahendite misiganes valmistaja, osteopaat:) Muidugi päeva kõige "põnevam" osa oli see, kuidas me sõduripoistel rasvaprotsenti mõõtsime selle kuulsa Omnioni rasvamasinaga( pääääh mõttetu asi), aga no peaasi, et neile see meeldis, kuigi pärast jäi loll mulje nagu füsioteraapia sisaldakski endas vaid rasvamõõtmist( kas ma selleks pean kolm aastat ülikoolis, et mingit nuppu vajutada???). Selle aparaadi kaasavõtmise mõte oli Teija oma( meie Stadia mingi õppejõud...a no midaiganes..kogemus oli ikka:) Poisid olid vanuses enamjaolt 19-22 ja nende elu seal tundus päris hea( kohvik ja värk, pluss 2005 aasta sõdurijõpe on ülikõva(Y), tahaks endalegi sellist( kolm naist oli ka sõjaväes, see oli super minuarust).
Pärast pikka päeva sõitsime linna, et Laura sõpsile kinki otsida(ta läheb reede Eestisse) ja siis läksime tagasi Itäkeskusesse, kust võtsime metroo Myllypurosse, et otsida üles meie tänane haigla. Leidsime, tulime koju ja siin ootas meid "üllatus". Nimelt poolakad otsustasid mingi suurema koosviibimise teha ja teades seda kui lärmakad nad on ja kui vässud meie olime( täna veel oli vaja 6st ärgata ka), ei olnud see eriti meeldiv. Ühesõnaga Laura sai väikse vapustuse siin, pärast rahunesime ja otsustasime, et ok 4 tundi oleme ära, siis vaatame mis saab edasi. Seadsime sammud RedRum'i poole centerisse, kus oli r'n'b ja hip-hop mingi pidu( polnud aimugi milline koht see on, peaasi, et tasutaja kodust eemal). Sisenedes oli selline tunne nagu astuksin sisse STepUp moviesse, sest see oli totaalne underground pidu..muusika oli super, rahvast suht palju( enamasti tumedad:) ja siider vaid 1eur kuni kella üheni...sobis! Muidugi sheikisime oma pakkaraid seal korralikult ja üsna pea olid muremõtted kadunud( paar uut tutvust saime ka...see on alati nii, et kui suht äkki tuleb idee kuhugi minna ja ei mõtle üldse, et võiks lahe olla, siis alati on!!!)..ühesõnaga wicked!!
Meie tänane tee viis haiglasse, mida eile piilumas käisime. Suhteliselt imelik maja nägi välja( kergelt selline pommiaugu moodi:) ja asukoht on ka päris ghetto. Oma suureks üllatuseks oli see seestpoolt totaalselt erinev!!Väga super koht!!Esimene päev oli väga tegus juba ja oli kohe näha, et inimesed ootasid meid ja asjad olid paika sätitud. Tutvusime majaga( all on kliiniku moodi ja üleval päris haigla palatitega) ja üldse kogu süsteemiga ning inimestega. Käisime ühe vanema füsioga patsiente palatis külastamas ja abistasime teda ning uurisime elu....all liikuntasaalis olime ka hommikul( super). Et aga tänast blogi mitte väga pikaks ajada, ei räägi ma selelst haiglast väga detailselt praegu..teen seda homme v mõni teine päev..mõeldes teile ka kallad:)
Uudistest veel nii palju, et ikka olen haige oma imeliku häälega ja seda, et muidu on kõik sjuuuuper hästi:)
Jään lootma headele kodumaa ravimitele, mis venna arvatavasti nädalalõpus mulle toob...ehk saan siis terveks ja taas trenni minna:)..praegu ei tohi..ja peff kasvab vaikselt..
Havaika-Jamaika seniks, olge muhedad!